Ilukuur toolile

Arvasin, et vanast ajast on "enne" pilt olemas, aga valesti arvasin. Nii et kahjuks pole muud ette näidata, kui jupikest eelmisest toolikattest. Tool oli originaalis lakitud puit. Vana tooli paljaks kiskumine on väga tolmune töö, teinekord olen targem ja teen seda õues. Nüüd pean kogu oma töötoa jälle tolmuimejaga põhjalikult üle käima ning riiulid lapiga puhtaks pühkima.
Nagu originaalvärvides varuservadest näha, oli see päris ilus samblaroheline riidetükk punaste detailidega, mis aastatega korralikult ära pleekis.

Tool oli omadega nii läbi, et katte vahetusest ja tooli värvimistest kujunes suurem töö. Vahepeal käisin youtubest tooli restaureerimise videot vaatamas ning siis tegin ise järgi.

 Peale uute paelte panemist kinnitasin vedrud. See oli kõige hullem osa. Mina kasutasin vanasid vedrusid ning nende kinnitamine oli ilge kamm ning tundus, et kõik viis vedru jäid eri suunas ning eri kõrgusel turritama. Sel etapil oli küll tahtmine kogu kupatus prügimäele saata. Peale tõmbasin jälle riide.

 Videos oli esindatud igasugu  vinged materjalid ning töövahendid, aga mina kasutasin seda, mida varem valmis olin hankinud. Kuigi proffi tööd vaadates valdas mind üha suurem kahtlus, kuidas minu tulemus lõpuks välja näeb ja istumise all tundub. Vaadatud õppevideo oli neljaosaline, ning peale poolepeale jõudmist selgus, et töö edasisest käigust rohkem välja pole pandud. Õnneks. Edasi sain oma parema äranägemise järgi ja ilma süümepiinadeta edasi meisterdada. Põhjaks panin puuvilla ning sellele tõmbasin peale 4 kihti vatiini moodi asja, mida siit ühest netipoest kunagi tellisin. Siis tõmbasin jälle kotiriide peale et kogu kupatust koos hoida.

Lõpptulemus oli barokne ja pastelne, ise olen päris rahul. Katteriie on Tartu kesklinna Abakhanist. Teine samasugune alastikistud tool ootab veel järjekorda.